Laanelinnu lapsed võimlemispeol

 

Keset palavat suve, kui Laanelinnu maja oli juba suvepuhkuseks suletud, osalesid 9 vaprat tantsulast
Kukulindude ja Siisikeste rühmast koos liikumisõpetaja Reedaga VI Eestimaa Võimlemispeol
KINGITUS, mis toimus A. Le Coq Arenal. 

Õlg- õla kõrval kogenud esinejatega 

 

Kuna Kalevi Keskstaadion on parasjagu remondis, avanes
lastele täiesti tavatu võimalus teha proove Eesti suurimal jalgpallistaadionil. Õige harjutuspaiga
leidmine nelja erineva väljaku ning sisehalli vahel seigeldes oli paras väljakutse nii laste kui ka
lapsevanemate jaoks. Vahemaad harjutuspaikade, toitlustusala ja parklate vahel olid küll suured, kuid
alati sai teed küsida abivalmitelt G4Si turvatöötajatelt, tänu kellele võisid kõik peolised ennast
kindlalt tunda.

                                                        Värvid ritta!

 

Peole eelnes viis pikka proovipäeva hingematva kuumuse käes. Õnneks viibisid koos
lastega iga päev staadionil ülihoolitsevad lapsevanemad. Igaks päevaks oli koostatud graafik laste
kohale toomiseks ning koju viimiseks, ikka nii, et ühte autosse pakiti hommikul 3-4 last ja asuti ühiselt
teele. Ühelgi teisel tantsurühmal polnud kaasas sellist võimast abimeeskonda nagu Laanelinnu lastel.

Vanemate tugi oli ülioluline!

Valmis etteasteks😁 

Emad punusid lastele patse, õmblesid kostüüme parajaks ning lohutasid väsinuid ja haiget saanuid.
Koos isadega korraldati lastele piknik varjulises pargis, telliti parki pitsakuller, viidi lapsed kinno ja
kohvikusse...

                                                                                

 

 Peohommikul - puhtad ja puhanud 😍 

Tänu hoolele ja armastusele, mida lastele jagati, jaksasid lapsed kõik pikad
proovipäevad vastu pidada, said kõik tantsud hästi selgeks ning nautisid oma elu esimest suurt pidu!

 

Peoõhtul - väsinud, aga üliõnnelikud! 😍😍😍

 
Olid toredad päevad täis märkamist, hoolimist ja üksteise toetamist! Aitäh kõigile asjaosalistele!

Õpetaja Reet

Lepalinnud ja Kukulinnud jalgratastel

 Ühe aktiivse ja tegusa lasteaialapse jaoks pole midagi toredamat, kui rattaga sõitmine. Paraku on lasteaia õues sõiduosavuse harjutamiseks vähe ruumi. Hoopis mõnusam on oma oskusi proovile panna kergliiklusteedel. Mai lõpus ja juuni alguses korraldas liikumisõpetaja Reet kolm jalgrattamatka Viimsi poolsaarel. 

19 km matk oli jõukohane Lepalindude rühma lastele ning suurematele lastele Siisikeste ja Kukulindude rühmast. Tore matkaidee oli kaasa meelitanud ka seiklushimulisi lapsevanemaid.

Matka käigus külastati Viimsi vaatamisväärsusi ning kuulati legende ning rahvajutte. Esimene
peatus tehti ka Röövlikoopana tuntud Hundi koopa juures. Lapsed innustusid kuuldud lugudest niivõrd, et olid valmis otsekohe hundi konte ja röövitud varandust välja kaevama hakkama. 

Joogipaus Leppneeme lasteaia juures. Esimene suurem mägi "on võetud" 😉

Elevust ning ridamisi küsimusi tekitasid ka pärimusjutud Nõiakivi ja Rohuneeme rahnu juures. Kas varandus on veel leidmata? Kas nõid mõnikord kivi alt välja ka tuleb? Kus asub Kalevipoja isa haud? Kõik see tundus nii huvitav!

"Sosista oma südamesoov kivi nurga sisse ja siis käi ring ümber kivi. Küll su soov täide läheb!"

 

 Rohuneeme rahn. "Lükkame koos! Äkki jaksame liigutada!"😁😂

 

 

Väike kondiproov osavamatelt - kas õnnestub palki mööda Rohuneeme rahnu otsa ronida? 

 

 

Üheks meelistegevuseks ükskõik millisel matakal on alati söömine. Piknikud pidasime lausa
kaks korda, Kelvingi mänguväljakul kui ka Rohuneeme tiikide ääres. 

 Peatuspaik Rohuneeme tiikide juures. Kui suurem nälg kustustatud, avastati ümbruses leiduvaid kive. Üks oli nagu kivistunud MAMMUT!😱

Kellel veel toitu üle jäi, sai kiire ampsu haarata ka Viimsi Vabaõhumuuseumis, kus tõmbenumbriks olid lambad on kolme tallega, suur külakiik ja muidugi piiramatus koguses kive, mida vette visata.

Kiire kehakinnitus Viimsi Vabaõhumuuseumis. Kaua istuda polnud mahti - lambad ja lutsukivid ootasid.

Matkadel õppisid lapsed kuidas rattakolonnis ohutult sõita, kuidas kaaslastega arvestada ja
milliseid liiklusreegleid peab rattur alati täitma.

Kõik matkadel osalenud kinnitasid kui ühest suust: „Parim päev sellel kevadel!“

Lepalindude päevamatk

 

Lepalinnu laste päevad lasteaias hakkavad lõpule jõudma. Vaid 25 päeva on veel võimalik lasteaia elust osa saada ja need püüame võimalikult toredate hetkedega täita. Nii tekkiski idee korraldada päevamatk, mis sai teoks 21.mail.

Teele asusime kohe hommikul ja esimese tegevusena läbisid lapsed ellujäämiskoolituse "Otsi Otti!"

Koolituse käigus õppisid lapsed selgeks 3 põhireeglit, mida eksimise korral teadma peab. 

 

REEGEL 1 - kallista puud!

Lapsed said teada, et eksimise korral on vaja rahuneda ja paigal püsida. 

REEGEL 2 - ole kuuldav ja nähtav!

Lapsed said selgeks hädaabi kutsungi - 3 pikka vilet ning kordasid üle päästeameti telefoninumbri 112

Tubli tükk aega kulus okstest ja käbidest õigete ohumärkide kokku seadmiseks. Lapsed õppisid selgeks ka rahvusvahelise kutsungi kuidas õhust abi kutsuda kui helikopterit taevas näevad.

 

 

REEGEL 3 - hoia ennast soojas!

Lapsed õppisid kuidas ennast matkale asutades targalt riidesse panna ning harjutasid kuuseokstest onni ehitamist.  

 

 

Edasi viis matk meid läbi metsa kaunisse piknikupaika. Värskes õhus maitses toit imehästi ja keegi ei eksinudki ära! 

Lõunasöögi ajaks jõudsime Uus-Pärtle lasteaeda, kus lahke kokatädi meid juba lõunasöögiga ootas.

 

 Teekond Uus- Pärtle lasteaias taas "kodu" poole

 Pärast sööki oli huvitav sealse lasteaia mänguväljakul oma osavust proovida. Iga uus atraktsioon vajas uurimist ja järeleproovimist. Mänguväljakutest ei väsi lapsed iialgi! Nii nautisime sel matkal veel Lubja mäe ja Haabneeme ranna mänguväljakutel turnimist. Omaette elamus oli ka laskumine Põhjakonna trepist. Mõni laps vajas koguni õpetaja julgustavat kätt, sest nii kõrgelt taeva piirilt laskudes võib pea vabalt ringi käima hakata. 

 

Merega samale tasapinnale jõudnuna, asusimegi kohe sinna poole teele. Katsetasime rannas erinevaid sporditrenažööre, viskasime lutsu, mängisime asjade otsijaid, jooksime, sõime matkakotid viimse küpisepuruni tühjaks ja tegime üldse kõike mida üks laps peab tegema, et ennast õnnelikuna tunda.

 

 

 Mõned nooremad matkalised murdis lõpuks väsimus maha ning nemad suundusid koju lõunaund tegema. Ülejäänud seltskond matkas aga vapralt edasi, kuni õhtuoote ajaks oma lasteaeda tagasi jõudsime, väsinute, aga õnnelikena. Kohale jõudes imestasime ise ka, kas tõesti toimus kõik see kogetu tänase päeva jooksul. Hommik tundus nii kaugel olema, just nagu oleksime kaks päeva teel olnud!

Spordipäev!

 

Esmaspäeval, 17.mail said Laanelinnu maja lapsed osa toredast spordipäevast. Arvestades hetkel vabariigis kehtivaid reegleid, toimusid jõukatsumised kahe rühma kaupa. Alustati loomulikult soojendusvõimlemisega, just nagu päris tõelised sportlased.

Esimese võistlusalana oli kavas kilbijooks. Kilbijooksu idee oleme laenanud vanadelt Kreeklastelt ning. Lastele pakub isetehtud kilbiga jooksmine palju lusti ja lõbu.

Teisegi võistlusala olime vana Kreeka vaimus valinud. Selleks oli hoota kaugushüpe käsikutega, ehk hantlitega. Rasked hantlid just nagu tõmbavad last kaugemale hüppama. Lapsi kõrvalt jälgides tekkis tunne, et lapsed just nagu lendaksid õhku nende käsikute abil.

 

Rahulikule kaugushüppele järgnes taas jooks. Sel korral oli vaja jooksuratast ees lükates joosta mäekünkast üles ja alla. Väiksemate laste jaoks oli see paras väljakutse, suurematel läks hoog nii suureks, nagu oleks rattal ka mootor küljes. 

Järgnev ala oli taas rahulikum. Kavas oli raskuspalli vise, kus lapsed üllatavat tugevust ning osavust üles näitasid.

 Eelviimaseks alaks oli kaarikusõit, taas kord vana Kreeka sugemetega ala, kus üks laps istus kaarikus ja teine teda hobuse kombel vedas.

Lõpuks, just nagu kirss tordi peal - köievedu. Lastele on köievedu alati meeldinud, ning ikka ja jälle tahetakse erinevate vastastega jõudu proovida.

Kõik lapsed osutusid kiireteks, tugevateks, osavateks ja julgeteks ning said selle eest diplomiga autasustatud!

Lähme metsa!

10. ja 12. mail toimus lasteaia lähedal metsas igakevadine ellujäämiskoolitus „Otsi Otti!“ Koolituse käigus õppisid lapsed selgeks kolm põhireeglit, mida ära eksimise korral teadma peab. Esimese asjana uuriti läbi liikumisõpetaja Reeda matkakott. Lastel oli põnev teada saada, mida kõike ühel päevasel matkal vaja võib minna.

Kõige olulisemateks asjadeks matkal osutusid vesi, kommid ja vile. Kui koti sisu üle oli vaadatud, asuti tähtsaid reegleid omandama.

REEGEL 1 – kallista puud!

 

Lapsed said teada, et eksimise korral on vaja rahuneda ja paigal püsida. Puu käest saab laps energiat ja tuge just nagu hea sõbra käest!

REEGEL 2 – ole kuuldav ja nähtav!

 

Lapsed said selgeks hädaabikutsungi – 3 pikka vilet, ning kordasid üle Päästeameti telefoninumbri 112.

Selleks, et number hästi meelde jääks, osutasime järjest suule, ninale ja silmadele, mida on just parasjagu 1, 1 ja 2.

Tubli tükk aega kulus okstest ja käbidest õigete ohumärkide kokku seadmisele. Lapsed õppisid selgeks ka rahvusvahelise kutsungi, mille abil õhust abi kutsuda, kui näevad taevas helikopterit.

 

"Kolme märk"

Märgid helikopterile

 

REEGEL 3 – hoia ennast soojas!

Lapsed õppisid, kuidas ennast matkale asutades targalt riidesse panna ning harjutasid kuuseokstest onni ehitamist. Onni põhi kaeti pehme samblaga, et oleks soe ning mugav päästjaid oodata.

 Mida teha aga siis, kui kõik ettevalmistused tehtud - märgid meisterdatud, onn vee ja tuulekindlaks sätitud, aga ootamisaeg tundub ikka pikk ja kõht kipub näljast nurru lööma? Lapsed said teada, et metsas on nii mõndagi, mida nälja kustutamiseks suhu võib pista - jänesekapsad, mustika õied, kuuse võrsed, nurmenukud, võililled... mets on külluse varaait 😊

 

 

Ja peamine, mida tuleb meeles pidada ⇉

Kui säilitad rahu ja järgid kõiki reegleid, LEIAVAD PÄÄSTJAD SU KINDLASTI ÜLES!

Terves kehas terve vaim

Nii nagu igal aastal, tähistasime ka sel aastal Laanelinnu perega Südamenädalat. Kui lastele olid välja mõeldud omad ülesanded mida koos oma perega teha, esitas liikumisõpetaja Reet väljakutse ka õpetajatele endile. Õpetajate ülesanne oli kaardistada 7 päeva jooksul oma liikumine ja füüsiline aktiivsus. Jõudu sai katsuda neljal alal: kõndimine, aiatööd (sh. füüsilist koormust nõudvad majapidamistööd), rattasõit, ette antud kava järgi võimlemine. Loomulikult oli lubatud kasutada ka oma treeningkava. Oluline oli olla aktiivne ja liikuda, tugevdades nii oma keha kui vaimu. Igaüks tegi kaasa täpselt sellises tempos ja sellise koormusega mis  neile endile sobis.

Teatavasti pidavat 21 päevaga tekkima harjumus, mistõttu võttis mõni õpetaja nõuks ennast proovile panna ja välja selgitada, kas see ka tema puhul toimib.

Ühe õpetaja tähelepanekud pärast 7 päeva: parem uni, rõõmsam meeleolu, peavalude vähenemine, sisemine soov rohkem liikuda, boonuseks mõni kadunud lisakilo. 

Nagu ladinakeelne vanasõna ütleb: "Mens sana in corpore sano" ehk "Terves kehas terve vaim!"

Kui alguses tundusid harjutused väga rasked, siis mida päev edasi, seda jõukohasemaks need muutusid. 

Ilm soosis nii rattasõitu kui aiatöid.

Kõndimas käidi nii üksi kui kahekesi või koos perega. Külastati erinevaid matkaradasid ja vaatamisväärsusi.

Ilm polnud takistuseks!

Kõnniti nii vihmas kui päikeses.

TERVES KEHAS TERVE VAIM!