Ühe aktiivse ja tegusa lasteaialapse jaoks pole midagi toredamat, kui rattaga sõitmine. Paraku on lasteaia õues sõiduosavuse harjutamiseks vähe ruumi. Hoopis mõnusam on oma oskusi proovile panna kergliiklusteedel. Mai lõpus ja juuni alguses korraldas liikumisõpetaja Reet kolm jalgrattamatka Viimsi poolsaarel.
19 km matk oli jõukohane Lepalindude rühma lastele ning suurematele lastele Siisikeste ja Kukulindude rühmast. Tore matkaidee oli kaasa meelitanud ka seiklushimulisi lapsevanemaid.
Matka käigus külastati Viimsi vaatamisväärsusi ning kuulati legende ning rahvajutte. Esimene
peatus tehti ka Röövlikoopana tuntud Hundi koopa juures. Lapsed innustusid kuuldud lugudest niivõrd, et olid valmis otsekohe hundi konte ja röövitud varandust välja kaevama hakkama.
Elevust ning ridamisi küsimusi tekitasid ka pärimusjutud Nõiakivi ja Rohuneeme rahnu juures. Kas varandus on veel leidmata? Kas nõid mõnikord kivi alt välja ka tuleb? Kus asub Kalevipoja isa haud? Kõik see tundus nii huvitav!
"Sosista oma südamesoov kivi nurga sisse ja siis käi ring ümber kivi. Küll su soov täide läheb!"
Rohuneeme rahn. "Lükkame koos! Äkki jaksame liigutada!"😁😂
Üheks meelistegevuseks ükskõik millisel matakal on alati söömine. Piknikud pidasime lausa
kaks korda, Kelvingi mänguväljakul kui ka Rohuneeme tiikide ääres.
Peatuspaik Rohuneeme tiikide juures. Kui suurem nälg kustustatud, avastati ümbruses leiduvaid kive. Üks oli nagu kivistunud MAMMUT!😱
Kellel veel toitu üle jäi, sai kiire ampsu haarata ka Viimsi Vabaõhumuuseumis, kus tõmbenumbriks olid lambad on kolme tallega, suur külakiik ja muidugi piiramatus koguses kive, mida vette visata.
Kiire kehakinnitus Viimsi Vabaõhumuuseumis. Kaua istuda polnud mahti - lambad ja lutsukivid ootasid.
Matkadel õppisid lapsed kuidas rattakolonnis ohutult sõita, kuidas kaaslastega arvestada ja
milliseid liiklusreegleid peab rattur alati täitma.
Kõik matkadel osalenud kinnitasid kui ühest suust: „Parim päev sellel kevadel!“
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar