teisipäev, 25. veebruar 2020

Kui Eestimaa sai 102

Ja kui nüüd jätkata nende lugudega, mispärast veebruarikuu tore on, siis tore on see ka seetõttu, et absoluutselt kõik inimesed Eestimaal saavad veebruarikuus pidada sünnipäevapidu - kodumaa sünnipäevapidu!

Eesti sai kokku juba 102 aastat vanaks ning see on nüüd küll nii palju vana, et kedagi teist, kes nii palju vana oleks, ma meie lasteaias küll ei tea. Eestimaa auks peetud pidu sai IMEILUS!

Sedapuhku rääkisid lapsed ühes muusikaõpetaja Ingiga lasteaiaperele lugu - lugu, mis oli inspireeritud Eesti lipuvärvidest. Nii saime teada, et sinine võib ühele lapsele meenutada oma isa silmi ning valge hoopistükkis albiino küürvaala. Pidu oli igatahes Eestimaa ilu ning võlu vääriline!


Sõbrapäev

Veebruar on tore üsna mitme erineva asja pärast, aga ennekõike on veebruar tore just nimelt seepärast, et see on see kuu, mil saab täiesti häbenemata ning väga-väga rõõmsameelselt tähistada seda, et meil igaühel üks kuni mitu väga head sõpra on.

Laanelinnu suured ja väikesed ühendasid sedapuhku jõud Pargi maja suurte ning väikestega ning sõitsid nendele Pargi majja külla. Vastu võeti meid absoluutselt maailmas kõige toredama peoga ning kõige krooniks lubati veel hiljem teiste laste rühmades ning õuealal mängida ka. Sõpruse terviseks!






reede, 7. veebruar 2020

Lapse kõne arendamisest


4. veebruaril viisime ellu ühe järjekordse suure unistuse - kutsusime kokku Laanelinnu maja esimese lastevanematele suunatud koolitus- ja vestlusõhtu. Meie maailmas kõige esimesel koosviibimisel rääkisime logopeed Merikese juhendamisel lapse kõne arendamisest. 

Nagu kutsel lubatud, tutvustas logopeed Merike kõikidele huvilistele lasteaiaealise lapse kõne arengu erinevaid etappe; kõneles sellest, milline on logopeedi töökorraldus meie lasteaias; juhtis tähelepanu lapse kõne eripäradele, mis viitavad, et laps võiks logopeedi abi või tuge vajada; jagas praktilisi teadmisi ja juhiseid selle kohta, kuidas lapsevanemana lapse kõnet ka kodus asjatundlikult arendada ja toetada. Kõigele sellele lisaks tutvustas Merike ka väga mitmeid logopeedide poolt tunnustatud õppemänge ja - vahendeid, mida kodus üheskoos lapsega hõlp ning tore kõne arendamise ja sõnavara laiendamise eesmärgil mängida oleks. Aitäh Sulle, Merike!

Suur tänu ka kõikidele huvi üles näidanud lastevanematele! Jällenägemiseni!








teisipäev, 4. veebruar 2020

Meie väikeste kakskeelsete keeletund

Kakskeelsete laste keeleõppe toetamisega alustasime Laanelinnu majas süstemaatiliselt 2017 aasta detsembris. Vajaduse selleks tingis elu ise - meie igas lasteaiarühmas on kakskeelseid lapsi järjest enam. Eesmärgiks on algusest peale olnud eelkõige huvi tekitamine eesti keele vastu. Seda selleks, et lapsel oleks soov ja julgus nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega eesti keeles suhelda. Nii koostati meie logopeed Merikese initsiatiivil ja õpetajate aktiivsel osavõtul nendele Laanelinnu maja lastele, kes vajasid keele õppimisel abi ja toetust, õpimapid “Mina õpin eesti keelt”. 

Ettevõtmise käivitamiseks valisid õpetajad oma rühmadest välja mõningast tuge ja toetust vajavad 4-7 aastased kakskeelsed lapsed. "Mina õpin eesti keelt" mapid anti koduseks kasutamiseks kõikidele nendele lastele, kelle peres vähemalt üks vanem eesti keeles räägib. Nimetatu on tähtis seetõttu, et vanem saaks last keele omandamisel toetada ning miks ka mitte, üheskoos lapsega ka iseenese sõnavara hoogsasti kasvatada. Kõik, mis mapis sisaldub, on eelnevalt õpetajatega läbi arutatud ja eesmärgistatud. Mapid on mitmekesised, sisaldades sõnavara, pilte, jutukesi, luuletusi, mõistatusi, mänge ning ka käelisi tegevusi (värvimine,lõikamine, voltimine). Läbitud teemadeks on seni olnud näiteks perekond, kodu, aastaajad ja lasteaed.

Selleks, et teaksime, kuidas peredel keeleõppega kodus läinud on, toovad lapsevanemad kahekuulise intervalliga mapi lasteaeda tagasi. Mappi oleme tagasiside tarvis palunud jätta kommentaare selles kohta, mis lapsele ja perele eriti meeldis; mis raskeks osutus ja milliseid ülesandeid/harjutusi ning miks ei täidetud/lahendatud ning mida tehti mapis käsitletule lisaks. Seda kõike selleks, et teaksime uueks perioodiks veel parema materjali kokku panna.

Koostatud materjale saavad õpetajad kasutada õppe- ja kasvatustegevuste raames ka kogu rühmaga. Nii on kakskeelsetel lastel võimalus teemat korrata ja julgemalt kaasa rääkida. Lastevanematepoolne tagasiside meie senisele tegevusele on olnud positiivne ja meie pisikeses programmis aktiivselt osalevate laste eesti keele oskuse areng on olnud väga rõõmustav.

Käesolevast õppeaastast saavad meie väikesed keeleõppijad mappide tagastamisel logopeed Merikese ja õpetajatega kokkuvõtvaks praktiliseks tegevuseks kokku ka. Üheskoos korratakse üle, mis kodudes mappide abil omandatud sai ning tehakse muud põnevat.

Sedasi juhtus näiteks neljapäeval, 30. jaanuaril, kui taas kord meie lasteaia kakskeelsete perede lapsed ja nende õpetajad kokku tulid. Seda ikka selleks, et üheskoos üle korrata sõnavara, mida lapsed koos oma peredega meie keeleõppemapi abil kodudes viimase kahe kuu jooksul harjutanud olid. 

Lapsed olid sedapuhku omavahel kohtudes juba tuttavamad, sest kokku oleme sel õppeaastal saanud varemgi. Teadvaolevalt ei tunneta Laanelinnu lapsed rangeid rühmapiire, sest väga paljusid lasteaiatoimetusi tehakse ka argipäeval rühmaüleselt. Kõigele sellele tänu on meie maja õpetajad ka Laanelinnu maja kakskeelseid lapsi, rühmast ja vanusest olenemata, paremini tundma õppinud. 
Eks käib see elu ju ikka sedasi, et väiksem õpib suuremalt ja vastupidi.  Nii selgus meie seekordselt kohtumisel, et Laanelinnu maja kogenumad kakskeelsed poisid ja tüdrukud oskavad juba üsna soravalt vestelda, väiksemad aga veel meeleldi kuulavad, kordavad sõnu järele ja omandavad seeläbi passiivset sõnavara. 

Sedapuhku oli logopeed Merikesel keeletunnis kaasas üllatustekast. Kastis peidus olnud üllatusteks olid just seesugused argised esemed, millega seotud sõnavara viimati õppimisel oli. Üheskoos sai muuhulgas kaetud laud, loetud söögisalm ja lauldud Itaalia köögist. Seda seetõttu, et viimatise  koduse mapimaterjali suurimaks fookuseks oli just nimelt söögitoa ja pesuruumiga seotud sõnavara. Lõpetuseks mängis iga rühmaõpetaja väikese grupiga kas pildilotot või magnetmängu, mis samuti toetas sõnavara omandamist ja häälduse õppimist.

Käesoleva õppeaasta õpimapp keskendubki lapse lähiümbrusele. Valitud sõnavara on seotud nii lasteaia kui koduse keskkonnaga. Nüüdseks oleme läbi käinud rühmatoa ja esiku, söögitoa ja pesuruumi. Järgmistel kuudel on õpitav sõnavara seotud mänguasjade, õues olemise ja matemaatiliste mõistetega. Elagu eesti keel!