esmaspäev, 20. aprill 2020

Miks on meile üldse õpetajat vaja?

Meie Laanelinnu Tihased on oma tähtsate lasteaialaste tegemiste vahel ühel kenal päeval lasteaiaõpetaja elukutse olemuse ning olulisuse üle filosofeerinud. Ajal, mil oma õpetajatega ammuilma PÄRISELT kohtuda ei ole õnnestunud, on paslik meenutada, mida üks 6-7 aastane lastealaps õigupoolest asjast arvab. 

Lapsed arutlevad - Kes on õpetaja? Milleks on õpetajat vaja? Milline on hea õpetaja? 

„Õpetaja on see, kes ütleb lastele, mida peab tegema ja mis aeg praegu on. Kui näiteks on söögiaeg, siis õpetaja ütleb, et läheme sööma ja kui on näiteks magamisaeg, siis õpetaja ütleb, et nüüd läheme magama.“

„Õpetaja on see, kes õpetab meile kooli jaoks asju, et me teaksime koolis igasugustele küsimustele vastuseid.“

„Õpetajat on vaja, et tarkusi teada.“

„Õpetajat on vaja, et sa saaksid elus edasi minna.“

„Õpetajat on vaja sellepärast, et kui on lihtsalt mingisugune tädi, kes pole ise ka midagi õppinud, siis ta ei saa meid edasi viia elus.“

„Õpetaja on tore olla, sest sa saad väga palju lastega koos olla ja siis saad lastega palju suhelda ning sul ei hakka igav.“

„Lastega saab koos minna toredasti ekskursioonile, mängida ja magada.“

„Lasteaia õpetaja on olla toredam, kui poemüüja. Kui sa oled poemüüja, siis sa pead lihtsalt asju müüma, aga õpetaja saab lastega terve päev olla. Aga kui sa oled poemüüja, siis sa kohtud temaga ainult korra, annad talle asjad ära kui ta maksab ja siis ta läheb lihtsalt minema.“

„Õpetaja töö on vajalik lastele tarkuse andmise pärast. Emmed ja issid käivad tööl ja last ei saa koju üksi jätta terveks päevaks. Ta võib mingi pahandusega hakkama saada. Keegi ei aita teda, kui ta tahab endale glöggi teha ja võib hoopis käe ära põletada.“

„Kui lapsel peaks olema vajadus, siis ta saab õpetajale rääkida oma muredest.“

„Tegelikult lasteaed ja õpetajad on sellepärast olemas, et kui sul on mingi laps ja sa pead ise tööle minema ja siis sa saad lapse lasteaeda tuua terveks päevaks. Siis ta saab süüa, juua ja mängida ning leiab endale sõbra ka võib-olla.“

„Tore õpetaja kogu aeg ei riidle väga palju, on hea õpetaja, on lõbus ja tore, sõbralik ja hoolitsev ning peaks aitama lapsi. Kui lapsed ei käitu pahasti, siis muutub õpetaja ka paremaks.“


Mõtteid lasteaiast eriolukorra ajal....

Kuivõrd üks ja teine tore asi jäi lasteaias seoses eriolukorraga tegemata ning mitu põnevat lugu blogis kajastamata, mõtisklevad meie Laanelinnu lapsed lasteaia elu-olu toredate külgede üle hoopis kodudes.


Meie Lepalinnud arvavad sedasi:

SEBASTIAN
1. Ma tahaksin minna lasteaeda tagasi, sest seal on mul tore sõpradega mängida.
2. Mulle meeldib meie lasteaias kõige rohkem toas ja õues mängida ning jalgpallitrennis käia.
3. Oma lasteaiasõpradele tahaksin öelda, et pole teid ammu näinud ja tahaksin juba
jälle koos mängida.

SIMONE
1. Ma tahaksin minna lasteaeda tagasi, sest ma igatsen teisi lapsi
2. Mulle meeldib meie lasteaias kõige rohkem sellepärast, et seal on kõik sõbrad
3. Oma lasteaiasõpradele tahaksin öelda, et te olete mu parimad sõbrad.

 BRUNO
1. Ma tahaksin minna lasteaeda tagasi sest seal on palju sõpru;)
2. Mulle meeldib meie lasteaias kõige rohkem vaikuse paik, sest seal on kõik vaikne.
3. Oma lasteaiasõpradele tahaksin öelda, et ma tahaksin tulla lasteaeda, et neid näha!

PETTER
1. Ma tahaksin minna lasteaeda tagasi, sest ma tahan väga sõpru näha, tahan mängida jalkat, joosta sõpradega ja meeldivalt aega veeta.
2. Mulle meeldib meie lasteaias kõige rohkem mängida jalkat oma tiimiga

3. Oma lasteaiasõpradele tahaksin öelda, et kui ma näen neid, ütlen, et hea, et me jälle kohtusime!



Ka terve meie lasteaiapere tahaks lõpuks ometi öelda, et küll on hea, et me jälle kohtusime! :)

Kanad kolisid lasteaeda

Jah, just täpselt sedaviisi läkski - sügisel, 2019. aastal, kolisid kanad Laanelinnu lasteaeda! 

Möödunud suvega sai lasteaia õuealale püsti igavesti uhke ning luksuslik kanakuut. Pärast seda ei läinud enam kaua, kuniks kuut endale ka esimesed elanikud leidis ning neli harilikku kodukana seal oma argiseid kanategusid tegema hakkasid. 

Üsna pea sai aga selgeks, et üks kana lasteaias uue elu ja oluga ei kohane ning suundus tagasi oma päritolukoju. Kolm kana jäid sellegipoolest meiega!

Kuivõrd kanad kolisid lasteaeda nimetutena, oli meil hirmus ruttu vaja otsustada, millise nimega ühe või teise kana poole sobilik pöörduda oleks. Ise nad meile nimesid ju õigupoolest öelda ei osanud. Selleks et mitte ebaviisakad olla, korraldasime lasteaias pika ning põhjaliku nimede leidmise tseremoonia. 

Augustikuus lasteaeda naastes oli esimeseks ja läbivaks teemaks igas lasteaiarühmas see, kuidas kanadele võimalikult mõnusat elu pakkuda. Kui see selge, asuti nimede valimise kallale. Nii sai iga rühma poolt esitatud ports nimekandidaate ning lasteaia sünnipäeva tähistamise päeval valis Laanelinnu lasteaia president Anna loosianumast 3 nime, mille vahel kanad siis ise omakorda valima hakkasid. 

Kui te nüüd küsite, kuidas kana ise endale nime valida saab, siis võimalik on see kahtlemata küll. Kanakuuti sai pandud kolm pudrukaussi, millest igaühes nimesildike. Iga kana valis nokkimiseks kõige meelepärasema ning ühtlasi otsustas seeläbi ka kausi põhjas oleva nime kasuks.

Sellest päevast peale kutsusime me valget kana Lotteks, musta kana Pärtiks ning halli kana Sik-Sak-iks. 




Kanad elasid meie juures kuni esimeste külmadeni, peale mida läksid nad oma päritolukoju talvekorterisse. Kui eriolukord maailmas lubab, saame uuel varasügisel kanakuudis juba uusi kanakesi tervitada! Loodame väga!



Tänavatoidufestivalist

Üle-eelmisel varakevadel istusime me õpetajatega ühe laua taga koos ning sündis mõte päris oma tänavatoidufestivalist. Mõeldud, tehtud! 

Nii leidis 2018. aasta 7. juuni pärastlõunal meie oma Laanelinnu maja õuealal aset midagi täiesti erakordset – lasteaiapere eestvedamisel ja lastevanemate toetusel peeti järjekorras esimest Laanelinnu Tänavatoidufestivali, mis nimetatud aastal kandis EV100 auks alapeakirja EESTI ERI.




Tänu lapsevanema algatusele õnnestus Laanelinnu majal olla osaline ettevõtte Sokisahtel EV100 kampaanias, mille raames annetati iga sünnipäevateemalise sokipaari müügitulust 0,5 eurot kahele lasteaiale, et toetada lasteaedade poolt kodumaa sünnipäevale pühendatud sündmuste organiseerimist. Sellest tulenevalt oli Laanelinnu maja tegevus kogu õppeaasta vältel kantud Eesti Vabariigi 100 sünnipäevale pühendatud üritustest ning tegusa perioodi krooniks sai peresid ühendav tänavatoidufestival.

Kõige eelneva tulemusel muutuski ühel võrdlemisi tavalisel lasteaiapäeva õhtupoolikul meie lasteaiamaja hoov inimestest kihavaks festivalialaks. Laanelinnu maja lastevanemate poolt pandi festivalialale püsti kokku kuus toidutelki, kus kasutati valuutana häid sõnu ning rõõmsat meelt. Kodumaisest toorainest valminud kõhutäis oli rikkaliku toiduvaliku näol kõikidele külalistele garanteeritud. Külalisi võis õuealal kokku lugeda hinnanguliselt umbes paarisaja ringis – oodatud olid nii emad-isad, õed-vennad kui ka vanaemad - vanaisad.



Laste meeleheaks tegutsesid festivalialal kaks õhupallimeistrit ja oskuslikud näomaalijad. Ühele õigele festivalile kohaselt oli püsti ka tõeline tõmbenumber - suur batuut. 


Lisaks õhupallifiguuridele said lapsed näppu EV100 logoga õhupallid ja puunukk “Pulksoni” meisterdamise vastu anti soovijale kaasa oma isisklik seebimullitaja. Sedapuhku ei pidanud festivali mööda saatma ka elava muusikata – Laanelinnu Tänavatoidufestivali raames astus üllatuskülalisena akustilise kontserdiga üles Jaagup Kreem üheskoos Taavi Langiga.



Järgmisel kevadel ei jäänud me loorberitele puhkama ning tänavatoidufestival tuli taas. Sedapuhku pühendasime ürituse Viimsi sajandale sünnipäevale ning sellest tulenevalt kandis üritus pealkirja LAANELINNU TÄNAVATOIDUFESTIVAL: RANNARAHVA ERI!

Nagu kuulutuselt näha, seadsime muuhulgas sihiks olla võimalikult lugupidavad ka keskkonna ning looduse vastu ja kutsusime kõiki üles olema plastikuvabad! 

Muus osas oli üritus täpselt samavõrd suurepärane kui esimene - taas sai iga laps endale soovitud näomaalingu ning õhupallifiguuri, batuudil võis hüpata seni, kuniks jaks sai täiesti otsa, söök oli IMEHEA ja seltskond MAAILMAS KÕIGE SUUREPÄRASEM! Muusikalise elamuse eest vastutas  seekordsel festivalil aga meie endise lasteaialapse vend - Carlos Ukareda. 

Käesolev kevad on kõikidest eelnevatest aga hoopis erinev ning meie päris enda Tänavatoidufestival võtab aastakese puhkust. Kohtume festivali raames lasteaia õuealal jälle siis, kui paljukesti koos olla on turvaline!




reede, 3. aprill 2020

Emakeelepäevast

Vahepeal läks asi maailmas päris-päris hulluks ning meil kõikidel paluti püsida kodus. Ennem seda aga oli lasteaias elu ikka niisama tore nagu alati ning tähistasime üheskoos ka üht hirmus tähtsat päeva - EMAKEELEPÄEVA.

Laanelinnu maja õpetajad etendasid meile etenduse "Kirjatäht ja taevatäht", laulsime üheskoos ilusaid emakeelseid laule ning kuulasime helisalvestist selle kohta, mis on meie Laanelinnu maja laste arvates KÕIGE ILUSAMAD eestikeelsed sõnad.
                                                             
                                                                  Kuula Sina ka:
                                                         KÕIGE ILUSAM SÕNA