Juba mitu head aastakest on meil kombeks kogu oma suure lasteaiaperega Laanelinnu lasteaia ümbrusele erinevatel aastaaegadel pilk peale visata. Üheskoos näeme ja kogeme siis, missuguses seisukorras ning kui porine on parasjagu meie lähedal asuv mets ning teame muuhulgas öelda, kas ja kui palju on matkateekond uute majade kerkimise tõttu vahepeal muutunud.
Sügismatk sai sedapuhku toimuma päev enne kalendrisügise algust, aga vähem sügisene või vähem tore see jalutuskäik seetõttu päris kindlasti ei olnud. Matk käib ikka sedasi, et hästi-hästi-hästi palju kõnnid, siis nosid natukene sõpradega metsa all oma piknikukotist head ja paremat ning kõnnid jälle hästi- hästi- hästi palju, et lasteaeda tagasi jõuda. Kuhu täpselt matkama peab, seda teab alati liikumisõpetaja Reet. Meie lasteaiapere pesamunad sellele maailmatuma pikale matkale kaasa ei tule, nende matk kulgeb hoopis umbes sedasi: natukene kõnnid ja hästi-hästi-hästi mõnusasti nosid piknikukotist head ning paremat ja istud sõprade seltsis õuealal või metsatukas. Selge on see, et võrdselt tore on nii suurtel kui ka väikestel!
Ja selleks, et metsasügis natukene lasteaiahoovi ka jõuaks, sai sedapuhku matkamise tulemusena õuealale püsti seente näitus! Sest et SÜGIS!
Vahepeal oli meil veel muideks üks eriti lahe SPORDIPÄEV! Muidugi mõista on nii, et see, kes sporti teeb, on ekstra tubli sportlane! Eriti meie lasteaias.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar